Alates tänasest alustab Vändra Gümnaasiumis läbirääkimiste oskuste õpetamist läbirääkimiste ekspert ja koolitaja Georg Merilo.
Mul on unistus. Üks Suur Unistus. Olen unistanud sellest kümme aastat. Unistus, mille teokssaamine viib Eesti noorte ja hiljem kõikide täiskasvanute ning omakorda järgmiste põlvkondade elukvaliteedi täiesti teisele tasemele. Bluff, mõtlete? Provokatsioon? Olen sinisilmne ega adu reaalsust?
Unistus on selline: „Alates 2020. a septembrist õpetatakse meie koolides − nii gümnaasiumides kui ka kutsekoolides − kohustusliku õppeainena kõikidele 15−19-aastastele distsipliini nimega läbirääkimised.”
Mis on läbirääkimised?
Läbirääkimised ei ole midagi muud kui struktureeritud mõtlemine. Veel enam, läbirääkimiste valdamine tähendab oskust teise poole või teiste asjaosaliste ootusi struktureerida. Olla iseendale ja teistele arusaadav, suuta alati aru saada, kus ja miks jutu, vestluse, arutelu, koosoleku, läbirääkimiste või muu inimestevahelise kommunikatsiooni käigus parasjagu ollakse.
„Läbirääkimised” ei ole emakeeles väga õnnestunud sõna. Jääb mulje, justkui oleks rõhuasetus liitsõna teisel poolel, „rääkimised”, „rääkimine”, „räägime”. Rõhk peab olema aga selgelt esimesel sõnapoolel – „läbi”.
Luubi all oleva teema kõik tahud, omadused ja muutujad peavad olema läbi mõeldud, läbi ja lõhki, olulisuse järjekorras, strateegiliselt õigesti ja taktikaliselt targalt. Nii et õigem oleks kasutada mitte sõna „läbirääkimised”, vaid „läbivaikimised”. „Läbivaikimised” ja „läbimõtlemised”, ning alles seejärel „läbirääkimised”.
Läbirääkimised kui distsipliin ei ole üksik saar, see ei eksisteeri eraldi ega isolatsioonis. Läbirääkimisoskused ei ole garantii õnnestumiseks, kui puuduvad oskused satelliitvaldkondade süsteemis. Näiteks loogika, kõnekunst, väitlusoskus, mänguteooria, kaoseteooria, (võõr)keeled, hingamine, psühholoogia, kehakeel, huumorimeel, konfliktide lahendamine ja nende ennetus, eri kultuuride spetsiifika jt.
Eksid mõnes neist ning läbirääkimiste hindamatu momentum võib olla igaveseks kadunud.
Alustama peab Jukust
Läbirääkimiste koolikava noortele peaks sisuliselt katma just nii struktureeritud mõtlemise kui põhilise, ent ka ülevaate või sissejuhatuse satelliitdistsipliinidest. Eesti läbirääkimiste spetsialistid ja koolitajad on piisavalt organiseerunud ja õpetamisvõimelised, et suuta ühiselt kokku panna kava, mis noortele sobib.
Kutseühingu Läbirääkijate Gild liikmed on õpetanud edukalt näiteks Eesti advokatuuri liikmeid pikemaajalise eesmärgiga muuta ka advokaatidele läbirääkimisoskuste omandamine kohustuslikuks.
Olen koolides abituuriumi ees loenguid pidades näinud sadu uudishimulikke silmi ja kuulnud kümneid kordi küsimust, millises ülikoolis seda ainet süvendatult õppida saab. Läänes, nagu meil on tavaks seda osa tsivilisatsioonist nimetada, on läbirääkimised teadus ja süsteem, on oma koolkonnad ja gurud. Paraku polnud veel eelmisel õppeaastal meie ülikoolides läbirääkimiste kursust bakalaureuse tasandil.
Mõelge, et Lennart Meri algatatud meie oma Nokia leidmise soov realiseerub, ja mitte hookuspookuslikult, vaid täiesti arukalt. Terve järgmine põlvkond hakkab juba mõne aasta pärast mõtlema täiesti teistmoodi – ja nii igaüks individuaalselt kui ka Eesti riik saab sellest universaalsel viisil kasu, igal pool maailmas. Jänest ei ole vaja kübarast tõmmata, tuleb õppida struktureeritud mõtlemist ehk läbirääkimisi.
Läbirääkimistes ei ole enam vertikaalset hierarhiat: oskus läbirääkimised ette valmistada ja mõlemale poolele kasulikult läbi viia on olemas või see puudub. Jah, tihti on tugevam ja nõrgem pool, või jõukam ja vaesem. Ent see ei takista väiksemal, nooremal või nõrgemate kaartidega laua taha tulnul läbirääkimisi veatult läbi viia. Kui ta oskab vajalikul moel mõelda. Kui ta on seda õppinud juba Jukuna.
Kuidas nad oskavad?
Olen näinud, kuidas 25-aastane korraliku haridusega algaja keskastme juht või 29-aastane ettevõtjast noor daam seljatab tuntud kapitalisti, armutult ausalt ja vägagi viisakalt. Minu õpilased, muide. Kuidas nad oskavad? Sest läbirääkimised on kunst ja distsipliin, mis ei hakka iseenesest külge, olgugi et me kõik justkui peame pidevalt eri raskusastmega läbirääkimisi.
Mõelge, kuidas aastal 2021 lõpetavad kooli tuhanded noored, kes ei kõhkle ükskõik kellega maailmas olulisel teemal asju arutada, olgu silmast silma või virtuaalselt, sest nad oskavad läbirääkimisi maailmatasemel ette valmistada ja neid kõigi osapoolte jaoks kultuurselt, väärikalt ja kasulikult läbi viia. Ei mingit ekssovetlust ega idabloki stigmat, vaid väärikas Eesti kool. Ja see kordub 2022 ning regulaarselt kõigil järgmistel õppeaastatel, taas tuhanded ja tuhanded noored, kes ei kujuta ettegi, et nad ei saa sama ägedat, nüüdisaegset ja universaalselt hädavajalikku oskust nagu läbirääkimiste elegantne kunst.
Mõelge, kui teie kooli abituriendid suudavad oma huvide eest nii üksikult kui ka grupina seista, maailmatasemel kereslikult mõelda, ennast kümnesse tabavalt väljendada ja saavutada teiste homo sapiens sapiens’idega maksimaalse vastastikku kasuliku kontakti? Kas poleks see mitte lihtsalt edasiminek, vaid omamoodi ime? Kui see või teine Eesti noor on maailmas tuntud: „aaaa, tema on sealt arukate maalt!”.
Lisaks oleks Eesti taas pioneer, läbirääkimiste õppe kohustuslikuks muutmine on väga uuenduslik ja oma teostamislihtsuses ootamatu, ning selle viljad ei laseks ennast kaua oodata, vastupidi. Ennustan individuaalse mõtlemisvõime kohest tõusu ja heas mõttes epideemilist levikut, kuivõrd noored on janus õigema, parema ja targema käitumisoskuse järele.
Niipea kui abituriendid saavad suhu maitse, et nende tõsiseltvõetavus suureneb hetkest, mil nad teavad, kuidas osata läbirääkimiste laua taga olla, pole enam mingit pidamist, nagu ütleb kirjanik Johannes Mario Simmel. Noored jooksevad koheselt rakendatavate ja toimivate teadmiste peale tormi. Isiklik kogemus, olen olnud gümnaasiumis õpetaja ja pidanud septembrist maini igal neljapäeval tasemel olema.
Praktiseerida saavad noored nii ettevõtluse tundides kui ka üritusi organiseerides, ennast või oma klassi, kooli, maakonda ehk koguni riiki esindades. Suvise koolivaheaja töötingimustes läbi rääkimine? – Palun. Toetajate kaasamine ja nende ressursside kasutamine hobilaagri finantseerimiseks? – Lihtne. Patustanud klassivenna rehabiliteerimiseks osapoolte vahendamine? – Mõnuga. Ja see on alles algus.
Lihtsalt mõelge korraks. Käes on võimalus luua reaalsus, kus eranditult kõik õppurid omandavad ülalkirjeldatud arukuse baasteadmised, lisaks traditsioonilisele koolitarkusele, mille andmise nimel pingutavad kõik õpetajad. Mõelge. Ja ulatage palun see artikkel Ühest Suurest Unistusest oma kooli direktorile või arendusjuhile. Ning saatke vastus autorile. Aitäh!
* Martin Luther King Jr-i legendaarsest kõnest (1963), mis muutis ajaloo kulgu.
Õpetajate leht 7. oktoober 2016
